"Võsaülane". (Anemone nemorosa). Et tulikaliste sugukonda kuuluvad taimed on mürgised, siis on seda ka võsaülane. Taimemahla sattumisel nahale võivad tekkida vesivillid. Võsaülast on mõnel pool kasutatud ravimtaimena. Reuma korral on värskeid katkivajutatud lehti asetatud valu tekitavatele kohtadele. Tänapäeval mõistetakse selline käitumine hukka, sest mürgine mahl võib nahale tekitada raskesti paranevaid haavasid. Külmetuse korral tehakse kuivatatud võsaülase õitest teed. Mürgisus kuivatades kaob.
On levinud omapärane uskumus, et kui kevadel esimene külmalille (võsaülase) õis ära süüa, siis ei ole vaja terve aasta jooksul külma karta. 2012, Mai. Pärnumaa
Sulge
